{"content":[{"content":{"params":{"text":"

Mittekaine juht<\/strong>
\nA) Miks need \u00f5nnetused toimuvad
\nB) Kuidas purjus inimene ise kindlaks teha
\nC) Joobe tunnused (promillid)
\nD) Ohtlik v\u00f5ib olla ka joobes kaasreisija
\nE) Seda oleks huvitav teada
\nF) K\u00fcmme v\u00e4\u00e4rarvamust purjus peaga autojuhtimise kohta<\/p>\n\n

\nK\u00fcmne aastaga on purjus juhtide p\u00f5hjustatud \u00f5nnetuste arv Eestis kasvanud ligi
\n2,5 korda.<\/p>\n\n

\nPeaaegu iga kuues mullu liiklus\u00f5nnetusse sattunud mootors\u00f5idukijuht oli eelnevalt
\ntarvitanud alkoholi, politseireidid n\u00e4itavad, et pidevalt on liikluses osalevatest
\nmootors\u00f5idukijuhtidest 2,75% purjus.<\/p>\n\n

\nA ) MIKS NEED \u00d5NNETUSED TOIMUVAD?<\/p>\n\n

\nMa olen t\u00e4itsa kaine!<\/strong> Soomes m\u00f5ni aasta tagasi l\u00e4biviidud uurimuses vastasid juhid,
\nkes politseile purjus olekus ette j\u00e4id, k\u00fcsimusele, miks ebakaines olekus s\u00f5itma asuti,
\nj\u00e4rgmiselt:
\n
\n1) Ma ei ole purjus - 25%
\n2) Proovisin huvi p\u00e4rast, kas saan s\u00f5itmisega hakkama - 13%
\n3) Oli vaja poodi minna - 8%
\n4) Auto oli vaja teise kohta parkida - 7%
\n5) Trotsist v\u00f5i s\u00f5prade \u00f5hutusest - 3%,
\n6) Ei oska \u00f6elda - 13%<\/p>\n\n

\nNoorte, kuni 21-aastaste juhtide hulgas oli k\u00f5ige rohkem neid, kel tekkis lihtsalt soov
\nautos\u00f5itu proovida (21% vastanuist), vanemate juhtide osas valitses \u00fclekaalukalt
\narvamus, et vaatamata m\u00f5nele dringile ollakse piisavalt kained (32% vastanuist).
\nSamast uurimusest selgus, et valdav enamus purjus juhte isub rooli peaaegu kohe
\np\u00e4rast alkoholi tarbimist esimese tunni jooksul (80% kuni 21-aastastest juhtidest ja 47%
\nvanematest juhtidest). V\u00e4hemalt kaks tundi peale viimast drinki on s\u00f5itmakippujaid
\nnoorte hulgas vaid \u00fcksikud.
\nAlkoholi imendumine verre algab juba mao limaskestalt ning seda kiirendavad
\ns\u00fcsihappegaasi sisaldavad joogid (vahuvein, karastusjoogid jms), mis mao limaskesta
\n\u00e4rritades laiendavad selle veresooni ning intensiivistavad vereringet. Nagu me teame,
\nv\u00e4ltavad alkoholi imendumine ja kudedesse laialikandumine 1,5 kuni 2 tundi, s\u00f5ltuvalt
\nsellest, mida joodi ja s\u00f6\u00f6di. Kangete jookide, samuti kodu\u00f5lle, puskari ja ebakvaliteetse
\nveini joomisel imendub alkohol kiiremini. Seega saabub joobeastme k\u00f5rgfaas teisel
\ntunnil peale alkoholi tarbimist. L\u00e4htudes soomlaste uurimusest juhtubki enamus
\nnapsivendi autoroolis olema just sel kriitilisel hetkel.
\nImendumist takistavad ja aeglustavad rasvad, proteiinid ja s\u00fcsivesikud. Eriti kiiresti
\nimendub alkohol aga t\u00fchja k\u00f5huga.
\nEelpoolnimetatud uurimus n\u00e4itas, et noorte juhtide hulgas on levinumad peopidamise
\nkohad k\u00f5iksugu vaba\u00f5hu\u00fcritused, kus joodud alkoholi m\u00f5ju all satub liiklus\u00f5nnetusse ligi
\n40% kuni 21-aastaseid juhte. Vanemad s\u00f5idukijuhid koguvad vajalikud promillid kokku
\ns\u00f5prade juurest, t\u00f6\u00f6lt v\u00f5i restoranist naastes.<\/p>\n\n

\nB) KUIDAS PURJUS INIMENE ISE KINDLAKS TEHA?<\/strong><\/p>\n\n

\nParem karta kui kahetseda. Ligikaudse juhtimisk\u00f5lblikkuse v\u00f5ime kindlaks teha ka ilma
\nalkomeetrita.
\nAlkoholi tarbinud inimese silmamuna liigub h\u00fcppeliselt. See on k\u00f5ige varasem
\npurjusoleku tunnus. Kergesti kindlaks tehtav, kui lasta alkoholi pruukinud inimesel j\u00e4lgida
\nliikuvat s\u00f5rme v\u00f5i pliiatsit.
\nRombergi katse. Seistes kinnisilmi, k\u00e4ed ette sirutatult, ei suuda purjus inimene tavaliselt
\nkindlalt nimetiss\u00f5rmega nina puudutada. Joove on tuvastatav k\u00e4te ebakindla liikumise ja
\ntuikumise p\u00f5hjal.
\nPunased silmavalged, s\u00fcdame kiirenenud r\u00fctm, alkoholi l\u00f5hn
\nEuroopa autojuhtide seas l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluses vastas k\u00fcsimusele, kas nad on viimastel
\nkuudel enne rooliistumist lubatust rohkem alkoholi tarbinud, jaatavalt 81% ungarlastest
\nja 38% sakslastest, pingerea teise otsa j\u00e4id rootslased (13%) ja taanlased
\n(7%), peaaegu iga kolmas itaallane v\u00f5i prantslane leidis, et autojuhtidel peaks v\u00e4hemalt
\nosaliselt olema v\u00f5imalus ise otsustada, kui palju nad enne rooli taha istumist juua
\nv\u00f5ivad. Sama arvamust jagab vaid 1,6% rootslastest.<\/p>\n\n

\nC) JOOBE TUNNUSED (alkoholi sisaldus veres promillides)<\/strong><\/p>\n\n

\n0.0 - 0.29:<\/strong> Alkoholijoove kliiniliselt ei avaldu. Vere alkoholisisaldus alla 0,1 promilli on
\nf\u00fcsioloogilise normi piires. K\u00f5rgema n\u00e4rvitalituse h\u00e4ired v\u00f5ivad ilmneda juba k\u00fcllaltki
\nv\u00e4ikesest alkoholikogusest, kuigi isik loetakse praktiliselt kaineks. T\u00e4helepanekud
\nkinnitavad, et s\u00f5idukijuhi normaalne reaktsiooniaeg v\u00f5ib pikeneda isegi p\u00e4rast \u00fche
\nklaasi \u00f5lle joomist 1,5 sekundini ja kahe klaasi puhul juba 2 sekundini. Sellep\u00e4rast on
\nm\u00f5istetav, et juba alates 0,2 promillisest alkoholisisaldusest veres v\u00f5idakse t\u00e4heldada
\ns\u00f5iduvigu. Inimese liigutustes ega k\u00f5nes mingeid k\u00f5rvalekaldeid ei t\u00e4heldata.<\/p>\n\n

\n0,3 - 0,49:<\/strong> Alkoholijoove kliiniliselt ei avaldu. Kahaneb kuulmis- ja n\u00e4gemisteravus,
\nn\u00f5rgeneb t\u00e4helepanu, otsustus- ja kontsentratsiooniv\u00f5ime, eksitakse kauguste
\nhindamisel. Raskeneb v\u00e4rvide eristamine, h\u00e4iritud on liigutuste t\u00e4psus. Pikeneb
\nnormaalne reaktsiooniaeg. 0,4 promillise alkoholisisalduse puhul veres on
\njuhtimismeisterlikkus langenud juba 18-32%. Inimene muutub seltsivamaks, jutukamaks,
\nl\u00f5busamaks. Pudeli \u00f5lut v\u00f5i pitsi viina joonud juht ohustab liiklust veel seet\u00f5ttu, et ta ka
\nise ei tunneta oma purjusolekut ega pea vajalikuks s\u00f5ita ettevaatlikumalt. Pigem on tal
\npetlik tunne, nagu oleksid tema meeled teravnenud. Juht muutub uljaks ja liigselt
\nenesekindlaks, kusjuures kriitikav\u00f5ime k\u00e4itumise \u00fcle langeb.<\/p>\n\n

\n0,5 - 1,49: <\/strong>Kerge alkoholijoove. V\u00e4henevad veelgi t\u00e4helepanu ja kontsentratsiooniv\u00f5ime,
\nkahaneb haistmisv\u00f5ime. Silmade adaptsioon on h\u00e4iritud. Neuroloogiliselt ilmneb
\nsilmamunade pendeldav liikumine \u00fcles v\u00f5i k\u00fclgsuundades vaatamisel. Ilmnevad
\nkoordinatsiooni- ja tasakaaluh\u00e4ired. Eufooriahood vahelduvad uimasuse ja unisusega.
\nInimene muutub kergelt \u00e4rrituvaks. 80 kilogrammi kaaluval inimesel piisab 0,5 promillise
\nkontsentratsiooni saavutamiseks 100 grammi viina joomisest. Liiklus\u00f5nnetuse
\ntoimumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5ib kasvada kuni 30 korda.<\/p>\n\n

\n1,5 - 2,49:<\/strong> Keskmine alkoholijoove. Juhi reageerimisaeg pikeneb 2-4 sekundini.
\nKoordinatsioonih\u00e4ired, k\u00f5nnak ebakindel ja taaruv, uimasus ja loidus, peap\u00f6\u00f6ritus,
\nk\u00f5neh\u00e4ired. Oma v\u00f5imete m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u00fclehindamine. V\u00f5ib esineda liigset
\nemotsionaalsust. Raskused kauguste hindamisel, v\u00e4rvide, suuruse ja vormi m\u00e4\u00e4ramisel.
\nEksitakse liiklusm\u00e4rgi sisu ja t\u00e4henduse m\u00e4\u00e4ratlemisel. Suurenenud valul\u00e4vi.
\nLiiklus\u00f5nnetuse toimumise t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5ib kasvada kuni 130 korda.<\/p>\n\n

\n2,5 - ...:<\/strong> Raske alkoholijoove. Enesekontroll puudub. Esinevad olulised tasakaalu- ja
\nkoordinatsioonih\u00e4ired, inimene seisab vaevu jalul ning kukub kergesti, oksendab. 3,0
\npromillise alkoholikontsentratsiooniga kaasneb \u00e4ge alkoholim\u00fcrgitus, mis ohustab elu.
\nKuna juht on teadvuse kaotuse piiril, ei suuda ta s\u00f5idukit enam juhtida. 3,5 promillise
\nalkoholikontsentratsiooniga v\u00f5ib inimene langeda koomaseisundisse. 4,5 promilliga
\nkaasneb \u00fcldjuhul surm.
\nInimesed reageerivad alkoholile erinevalt, ka jooben\u00e4htude v\u00e4ljakujunemise aste on
\nerinev. Ka j\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00e4rast m\u00f5\u00f5dukat alkoholi joomist ei tohiks autojuht rooli taha
\nistuda. Inimese organism suudab \u00fche tunniga \u201c\u00e4ra p\u00f5letada\u201d 7-10 grammi puhast
\nalkoholi s\u00f5ltuvalt kehakaalust. Ei k\u00fclm du\u0161\u0161, kange kohv ega kehalised harjutused
\nsuuda seda protsessi kiirendada.<\/p>\n\n

\nD) OHTLIK V\u00d5IB OLLA KA JOOBES KAASREISIJA,<\/strong> ebakaines olekus mees s\u00f5itis
\nbussis ja t\u00fclitas kaasreisijaid. Saanud teada, et bussijuht plaanitseb ta politseisse
\ntoimetada, haaras mees ootamatult roolist ja keeras seda eesm\u00e4rgiga buss peatada ja
\nv\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda. Buss s\u00f5itis teelt v\u00e4lja kraavi ja sai viga.
\nEsiistmel juhi k\u00f5rval istunud joobnud reisija, n\u00f5udes kiiret auto peatamist, t\u00f5mbas
\nootamatult peale k\u00e4sipiduri, mist\u00f5ttu juht kaotas s\u00f5iduki \u00fcle kontrolli ja s\u00f5itis teelt v\u00e4lja.
\nUurija leidis, et reisija oli osalenud auto juhtimises kasutades auto juhtimisseadmeid ja
\nta m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi s\u00f5iduki juhtimise eest joobeseisundis.
\nS\u00f5iduauto tagaistmel s\u00f5itnud joobes reisija ei mallanud oodata, millal juht auto
\nteeservas peatab, avas veel s\u00f5itva auto ukse ja astus v\u00e4lja, sattudes m\u00f6\u00f6das\u00f5itva
\nveoauto rataste alla.<\/p>\n\n

\nE) SEDA OLEKS HUVITAV TEADA<\/strong><\/p>\n\n

\nLiiklus\u00f5nnetustes surmasaamise oht on tihedalt seotud alkoholijoobe astmega.
\nV\u00f5rreldes kaine seisundiga on juba 0,5 promillise joobe korral surmasaamise risk 160
\nkorda, 18-24 aastasel kogemusteta v\u00f5i v\u00e4heste kogemustega s\u00f5idukijuhil isegi kuni 900
\nkorda suurem.
\nAlbertas (Kanada) teostatud uurimus n\u00e4itas, et 2,4 % transpordit\u00f6\u00f6tajaist tarvitab kuu
\naja jooksul v\u00e4hemalt korra t\u00f6\u00f6l olles alkoholi, 11% tarvitab pidevalt narkootikume, 27%
\nteab alkoholiprobleemidega kaast\u00f6\u00f6tajaid.
\nSalvadoris ja Bulgaarias on raskendavatel asjaoludel purjusp\u00e4i auto juhtimine
\nsurmanuhtlusega karistatav kuritegu. T\u00fcrgis v\u00f5ib politsei roolijoodiku oma autos viia
\nlinnapiirist 10 miili (18 km) kaugusele ning sundida teda sealt politseieskordi saatel koju
\nk\u00f5ndima. Vene seadustik on karm ning s\u00e4testab, et juhtide veres ei tohi \u00fcldse alkoholi
\nolla. See-eest on karistuste s\u00fcsteem algeline ja politsei korrumpeerunud. Venemaa
\nteedel ostetakse liikluspolitsei \u00e4ra 10-20 dollari eest.
\nSotsioloogide uuringu kohaselt on 8% \u00f6\u00f6sel Ameerika teedel s\u00f5itvatest juhtidest
\njoogised. Prantsusmaal on sama n\u00e4itaja 5%, Suurbritannias 3%, P\u00f5hjamaades 1%,
\nEestis ligi 3%.<\/p>\n\n

\nF) K\u00dcMME V\u00c4\u00c4RARAVUMUST PURJUS PEAGA AUTOJUHTIMISE KOHTA<\/strong><\/p>\n\n

\n1. Arvatakse, et \u00fche \u00f5llega v\u00f5ib ikka s\u00f5ita. <\/strong>K\u00f5igepealt peaks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama
\n\u00f5lle margile. Ei ole v\u00f5rdsed pilsnerid ja eri\u00f5lled, mis Eestis on traditsiooniliselt kanged.
\nNt. 8% alkoholisisaldusega \"Sarviku\" pudelis on 40 g sajaprotsendilist alkoholi, ehk
\nsamapalju kui 100 ml-s 40%-ses viinas. P\u00e4rast v\u00e4ikest kogust alkoholi v\u00f5id tunda end
\nk\u00fcll \u00fcsna kainelt, kuid seegi m\u00f5jub sinu tajumis-, orienteerumis- ja otsustusv\u00f5imele
\np\u00e4rssivalt. Veel paar tundi p\u00e4rast \u00f5lle joomist esineb sul keskendumisprobleeme,
\nseet\u00f5ttu on sul raske kiiresti vastu v\u00f5tta \u00f5ige otsus, mis omakorda alandab
\nreageerimisv\u00f5imet. Auto peatamiseks kulub sul sellises seisundis hulga pikem maa kui
\nkaine peaga ning \u00f5nnetus ongi kerge tulema.<\/p>\n\n

\n2. Arvatakse, et kogenud juht suudab ka purjus peaga s\u00f5ita.<\/strong> Ka k\u00f5ige kogenuma
\njuhi muudab alkohol oskamatuks s\u00f5itjaks, kuna alaneb tema orienteerumis- ja
\nt\u00e4helepanuv\u00f5ime ning ta ei m\u00e4rka uusi, potentsiaalselt ohtlikke olukordi. Seep\u00e4rast
\nv\u00f5tab ta kriitilises olukorras vastu vale otsuse, mida kaine peaga ei teeks. Paljudki
\nprofessionaalsed juhid on sattunud r\u00e4nka avariisse just alkoholi s\u00fc\u00fc t\u00f5ttu.<\/p>\n\n

\n3. Arvatakse, et hommikul p\u00e4rast joomingut on alkohol organismist kadunud.<\/strong>
\nAlkohol p\u00fcsib veres tunduvalt kauem kui tavaliselt arvatakse. Olles joonud nt \u00bc liitrit
\nviina, satub organismi 100 ml alkoholi. See t\u00e4hendab, et nt 80 kg kaaluva meesterahva
\npuhul kulub \u00fcle 7 tunni enne, kui ta v\u00f5ib istuda autorooli. 55 kg kaaluv naine peab aga
\nootama isegi \u00fcle 12 tunni.<\/p>\n\n

\n4. Arvatakse, et kui ettevaatlikult s\u00f5ita, ei juhtu midagi. <\/strong>Kerges ja keskmises
\nalkoholijoobes juht kipub tavaliselt hoopiski s\u00f5itma hulljulgelt. Joobnuna ei tunneta sa
\noma seisundit \u00f5igesti. Ka nn \"ettevaatlik\" s\u00f5itmine l\u00f5peb sageli kahetsusv\u00e4\u00e4rse
\n\u00f5nnetusega. Liiga ettevaatlik s\u00f5itmine on samuti ohtlik, sest teised liiklejad ei pruugi
\nselle \"ettevaatliku\" s\u00f5itja kavatsusi taibata. S\u00f5ites \u00fcldisest liiklusvoolust tunduvalt
\naeglasemalt, sunnib \"ettevaatlik\" teisi tegema ohtlikke pidurdamisi v\u00f5i m\u00f6\u00f6das\u00f5ite.<\/p>\n\n

\n5. Arvatakse, et vahele j\u00e4\u00e4des on karistuseks t\u00fchine rahatrahv.<\/strong> Alkoholijoobes
\nmootors\u00f5iduki juhtimise eest on karistusm\u00e4\u00e4rad v\u00e4ga k\u00f5rged. Loomulikult on karistused
\nsuuremad, kui patustatakse juba mitmendat korda.<\/p>\n\n

\n6. Arvatakse, et veidi alkoholi teebki meeled teravamaks.<\/strong> Nii tundub vaid sulle
\nendale. Alkoholil on v\u00e4ga tugev n\u00e4rvis\u00fcsteemi pidurdav toime (depressant), mis avaldub
\njuba v\u00e4ga v\u00e4ikeste koguste tarbimisel. L\u00f5bu- ja uljusetunne on tingitud sellest, et ka
\nnormaalsed pidurdusprotsessid (nagu enesekontroll, h\u00e4belikkus, tagasihoidlikkus)
\nsaavad kahjustada. Alkoholi tarvitanuna j\u00e4\u00e4vad sinu t\u00e4helepanust k\u00f5rvale mitmed
\nolulised seigad. Seet\u00f5ttu ongi purjus juhil t\u00f5en\u00e4osus \u00f5nnetusse sattuda mitu korda
\nk\u00f5rgem kui kainel.<\/p>\n\n

\n7. Arvatakse, et k\u00f5ik s\u00f5idavad purjus peaga ja ei juhtu nendega midagi. <\/strong>K\u00f5ik siiski
\nei s\u00f5ida, kuid joobes, joobe j\u00e4\u00e4kn\u00e4htudega, v\u00e4sinult ja haigena istub autorooli kaugelt
\nenam inimesi, kui oskame arvata. Igal aastal juhtub purjus juhtide s\u00fc\u00fcl sadu r\u00e4nki
\nliiklus\u00f5nnetusi. Neis hukkub k\u00fcmneid s\u00fc\u00fctuid inimesi.<\/p>\n\n

\n8. Arvatakse, et vahelej\u00e4\u00e4mise t\u00f5en\u00e4osus on praktiliselt olematu. <\/strong>Pidevalt
\nkorraldatakse politseioperatsioone \"k\u00f5ik puhuvad\", et v\u00e4lja selgitada roolijoodikuid.
\nT\u00e4pseid l\u00e4biviimissagedusi ja toimumiskohti hoitakse muidugi avalikkus eest salajas, et
\noperatsioonid oma m\u00f5tet ei minetaks. Eestis kehtib 1. veebruarist 2001 kord, kus
\nautojuht on alkoholi tarvitatuna m\u00e4\u00e4ratletud siis, kui tema vere alkoholisisaldus on 0,2
\npromilli v\u00f5i rohkem. Samas peab alkoholisisaldus juhi poolt v\u00e4ljahingatavas \u00f5hus olema
\nalla 0,1 milligrammi. Juhil on \u00f5igus p\u00e4rast tema v\u00e4ljahingatava \u00f5hu alkoholisisalduse
\nkontrollimist n\u00f5uda alkoholisisalduse m\u00e4\u00e4ramist veres.<\/p>\n\n

\n9. Arvatakse, et kui kohe peale s\u00fc\u00fca, siis alkohol ei m\u00f5ju.<\/strong> S\u00f6\u00f6mine k\u00fcll aeglustab
\nalkoholi imendumist verre, kuid ei kaota alkoholi kogust ega toimet. Alkoholi imendumine
\nalgab suust, edasi toimub see maost ja k\u00f5ige l\u00f5puks soolestikust, kus imendumine on
\nv\u00e4ga kiire. Maos j\u00e4tkub toidu seedimine, koos toiduga manustatud alkohol p\u00fcsib seal
\nniikaua, kuni toit on piisavalt seedinud ja suundub edasi soolestikku. Alkoholi
\nimendumine maost verre on aeglane. Seep\u00e4rast tunneb t\u00e4is k\u00f5huga alkoholi tarvitaja, et
\nalkohol nagu ei m\u00f5jukski talle.<\/p>\n\n

\n10. Arvatakse, et narkojoobes v\u00f5ib s\u00f5ita.<\/strong> Kuid narkouimas inimene pole ju kaine.
\nNagu alkoholijoobes juht, on ka narkouimas roolikeeraja \u00e4\u00e4rmiselt ohtlik nii iseendale kui
\nka kaasliiklejatele. Ta ei orienteeru teda \u00fcmbritsevas olustikus ja inimestes tavakohaselt.
\nH\u00e4iritud on tajumisv\u00f5ime, hajunud t\u00e4helepanu, raske on keskenduda kindlale tegevusele
\nja sellest \u00f5igesti aru saada. See ei v\u00f5imalda teha olulisi otsuseid \u00f5igeaegselt ja
\nolukorrale vastavalt. Ka narkojoove on tuvastatav ja narkootikume tarvitanud juhile
\nkehtivad sama ranged karistused.<\/p>\n\n

\nKoostas Sirje Lilleorg
\nLiiklus.ee 2004
\n08.10.2004
\n <\/p>\n"},"library":"H5P.AdvancedText 1.1","subContentId":"ab6de16b-5238-466c-b617-80af0091c5bb"},"useSeparator":"auto"}]}