{"content":[{"content":{"params":{"text":"

Auto talveks korda<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Jaak Talva<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Ka autode puhul kehtib hea eesti vanas\u00f5na, et vankrit rauta talvel ja rege suvel, kinnitab <\/span><\/span><\/span><\/span>osa\u00fchingu Autos\u00f5it instruktor <\/span><\/span>Indrek Madar<\/span><\/strong>. Sest ainult talvekorras autoga ja talvise <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5idu v\u00f5tteid kasutades saab meie lumistel ja libedatel teedel ohutult liigelda. Seda on <\/span><\/span><\/span><\/span>Indrek Madar \u00f5ige mees kinnitama, sest enne ekstreem- ja talvist s\u00f5itu \u00f5petama asudes <\/span><\/span><\/span><\/span>t\u00f6\u00f6tas ta \u00fcle k\u00fcmne aasta liikluspolitseis ja puutus iga p\u00e4ev kokku liikluse pahupoolega. <\/span><\/span><\/span><\/span>Vaatamata ilmade ja liiklusolude halvenemisele p\u00fcsib m\u00f5nel mehel ikkagi soov oma <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5idukist peaaegu viimane v\u00e4lja v\u00f5tta. Liikluseeskirja see punkt, mis lubab liigelda <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5iduoludele ja oma v\u00f5imetele vastava kiirusega, lihtsalt ununeb. Juba praegu, mil ilmad <\/span><\/span><\/span><\/span>veel lihtsalt s\u00fcgisesed, on aga aeg hakata nii autot kui ka iseennast talveks ette <\/span><\/span><\/span><\/span>valmistama.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Talverehvid alla<\/span><\/span><\/span><\/strong><\/p>\n\n

Meie muutuvaid ilmaolusid arvestades on juba 15. oktoobrist alates lubatud kasutada <\/span><\/span><\/span><\/span>talverehve \u2013 nii lamell- kui ka naastrehve. Aastak\u00fcmnete jooksul on t\u00e4heldatud, et just <\/span><\/span><\/span><\/span>sel ajal v\u00f5ib hommikuti teedel olla nii musta j\u00e4\u00e4 kui ka tavalise j\u00e4itega kaetud teel\u00f5ike.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Lamellrehvid<\/strong> <\/span>on tavalise suverehviga v\u00f5rreldes valmistatud pehmemast kummisegust <\/span><\/span><\/span><\/span>ja rehvi lamellidest koosnev eriline muster nagu imeks rehvi vastu teepinda.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Naastrehvid<\/strong> <\/span>on meile k\u00f5igile tuntud ka naelrehvide v\u00f5i -kummide nime all. Kuigi nad <\/span><\/span><\/span><\/span>tekitavad lamellrehvidega v\u00f5rreldes rohkem m\u00fcra, purustavad naastud siiski rehvi alla <\/span><\/span><\/span><\/span>j\u00e4\u00e4vat j\u00e4\u00e4d ja haakuvad paremini ka kinnis\u00f5idetud lumega. Indrek Madara arvates on <\/span><\/span><\/span><\/span>lamellrehvid paslikud rohkem linnas\u00f5itu harrastavale juhile, pikkadel linnadevahelistel <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5itudel peab ta kindlamaks naastrehve. T\u00f5si \u2013 naastrehvid kulutavad lamellrehvidest <\/span><\/span><\/span><\/span>enam teepinda ja teedemehed soovitavad seet\u00f5ttu just rohkem lamelle. Lumisel teel on <\/span><\/span><\/span><\/span>m\u00f5lema rehvit\u00fc\u00fcbi pidavus sama. Meil talves\u00f5iduks lubatud universaalrehve t\u00e4hisega <\/span><\/span><\/span><\/span>MS, M&S ja M+S peab Madar laiatarbekaubaks. Universaalset rehvi pole olemas ja nii <\/span><\/span><\/span><\/span>pole need mugavad suvel ega kindlusta t\u00e4it ohutust ka talvel. <\/span><\/span><\/span><\/span>Talverehve v\u00f5ib kasutada alates 15. oktoobrist, kohustuslik on nendega s\u00f5itmine aga <\/span>1. <\/strong><\/span><\/span><\/span>detsembrist kuni 1. m\u00e4rtsini<\/span><\/strong>. Samas lisab Madar, et liiklus\u00f5nnetuste anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal <\/span><\/span><\/span><\/span>peaksid talverehvid olema kohustuslikud m\u00e4rtsi l\u00f5puni, sest meie muutlikud ilmad <\/span><\/span><\/span><\/span>kipuvad liiklusohtlikke olukordi pakkuma isegi m\u00e4rtsikuu teisel poolel.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Mida vanem auto, seda rohkem hoolt<\/span><\/span><\/span><\/strong><\/p>\n\n

Lisaks rehvide vahetamisele tuleks enne talvek\u00fclmade tulekut \u00fcle kontrollida kogu auto. <\/span><\/span><\/span><\/span>K\u00fclmaga autot k\u00e4ivitades ja ka s\u00f5ites v\u00f5ivad suvised pisivead endast kurjalt m\u00e4rku <\/span><\/span><\/span><\/span>anda. Kindlasti vajab kontrollimist akuvedeliku tihedus ja aku \u00fcldine valmisolek suvisest <\/span><\/span><\/span><\/span>palju suuremateks koormusteks. Kontrollimist vajab ka k\u00f5rgepingejuhtmestik ja sealsete <\/span><\/span><\/span><\/span>\u00fclel\u00f6\u00f6kide v\u00f5imalus.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Ka \u00f5lid on vaja vahetada vedelamate vastu. \u00dcldiselt on nii, et mida vanem auto, seda <\/span><\/span><\/span><\/span>suuremat ja p\u00f5hjalikumat kontrollimist see enne talvist s\u00f5iduhooaega vajab. Isegi <\/span><\/span><\/span><\/span>aknapesuvedelik oleks otstarbekas vahetada k\u00fclmakindlama vastu. Madaral endal on <\/span><\/span><\/span><\/span>olnud juhuseid, kus 20 k\u00fclmakraadini etten\u00e4htud klaasipuhastusvedelik on 10\u201312 <\/span><\/span><\/span><\/span>k\u00fclmakraadi juures esiklaasi puhastamise asemel selle katnud valge s\u00fcltja massiga. <\/span><\/span><\/span><\/span>Ja veel \u2013 tingimata tuleb lasta stendis \u00fcle kontrollida esitulede seade. Valesti <\/span><\/span><\/span><\/span>reguleeritud esituledega v\u00f5ib autoomanikul endal isegi parem s\u00f5ita olla, kuid tema <\/span><\/span><\/span><\/span>valestireguleeritud tuled pimestavad tavaliselt vastutulijaid ja tekitavad nii t\u00e4iendavaid <\/span><\/span><\/span><\/span>ohuolukordi. \u00dcldreeglina tuleks k\u00f5ikide tulede olukorda kontrollida enne iga pikemat <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5itu ja ka rehvide r\u00f5hku tuleks aeg-ajalt kontrollida, sest erineva r\u00f5hu all olevad rehvid <\/span><\/span><\/span><\/span>k\u00e4ituvad ekstreemolukorras erinevalt. T\u00e4iendada tuleks ka auto varustust. Igal juhil <\/span><\/span><\/span><\/span>peaks talvise s\u00f5idu ajal pagasiruumis olema korralik puksiirtross ja labidas. M\u00f5ni <\/span><\/span><\/span><\/span>ettevaatlikum hoiab seal koguni kotikest peenema graniitkillustikuga.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

S\u00f5iduoskust saab lihvida<\/span><\/span><\/span><\/strong><\/p>\n\n

Aga ka k\u00f5ige paremini talves\u00f5iduks ettevalmistatud masin v\u00f5ib kraavi minna, kui selle <\/span><\/span><\/span><\/span>roolis on kogemusteta v\u00f5i oma oskusi lihtsalt \u00fclehindav juht. S\u00f5ites ei m\u00f5elda \u00fcldjuhul <\/span><\/span><\/span><\/span>enda ega teiste liiklejate f\u00fc\u00fcsilisele ja vaimsele seisundile ning juhi oskustest t\u00e4iesti <\/span><\/span><\/span><\/span>s\u00f5ltumatult kehtivatele f\u00fc\u00fcsikaseadustele. Gaasi- v\u00f5i piduripedaali p\u00f5hja vajutamine ei <\/span><\/span><\/span><\/span>n\u00f5ua erilisi oskusi ega teadmisi, samas aga ei m\u00f5elda, kuidas s\u00f5iduk k\u00e4itub sel puhul <\/span><\/span><\/span><\/span>vihmam\u00e4rjal v\u00f5i koguni j\u00e4isel teel. K\u00f5ige ettearvamatumaks v\u00f5ib kujuneda aga <\/span><\/span><\/span><\/span>pidurdamine j\u00e4\u00e4 v\u00f5i kinnis\u00f5idetud lumega osaliselt kaetud teel. N\u00fc\u00fcd, s\u00fcgisel v\u00f5ib <\/span><\/span><\/span><\/span>vihmam\u00e4rjal teel saatuslikuks saada ka liiga suur kiirus \u2013 rattad ei suuda nende alla <\/span><\/span><\/span><\/span>sattuvat vett k\u00f5rvale t\u00f5rjuda, veerepinna ja teekatte vahele tekib veepadi ning auto l\u00e4heb <\/span><\/span><\/span><\/span>juhitamatusse vesiliugu. Indrek Madara s\u00f5nul tuleb iga auto puhul arvestada selle <\/span><\/span><\/span><\/span>omap\u00e4ra ja auto teelhoidmiseks ka vastavalt k\u00e4ituda. Esiveoline auto v\u00f5ib kurvis otse <\/span><\/span><\/span><\/span>minna liiga suure kiiruse v\u00f5i j\u00e4rsu pidurdamise t\u00f5ttu, rooli liigselt v\u00e4lja keerates v\u00f5i kurvis <\/span><\/span><\/span><\/span>liiga j\u00e4rsult gaasi vajutades. Tagaveoline s\u00f5idab otse (esiosa libiseb) samadel <\/span><\/span><\/span><\/span>tingimustel, tagaosa liigub k\u00fcljele, kui s\u00f5ltumata vedava silla asukohast kurvis liiga <\/span><\/span><\/span><\/span>j\u00e4rsult gaasipedaalile vajutada. Kui auto esiosa juba libiseb, siis liigne esirataste <\/span><\/span><\/span><\/span>v\u00e4ljakeeramine teeb olukorra ainult hullemaks. Madara s\u00f5nul esirattaid v\u00e4lja keerata ei <\/span><\/span><\/span><\/span>tohi. Selle asemel tuleks sidur alla vajutada ja oodata rataste teega haakumise <\/span><\/span><\/span><\/span>taastumist. Haardumise taastumisel tuleks sidur sujuvalt vabastada ja juhtida s\u00f5iduk <\/span><\/span><\/span><\/span>vajalikus suunas. Kui s\u00f5iduki rattad on blokeerunud, pole ta juhitav ja just seet\u00f5ttu ei <\/span><\/span><\/span><\/span>tohigi esirattaid liigselt v\u00e4lja p\u00f6\u00f6rata. Kui auto l\u00e4heb k\u00fclglibisemisese, tuleb nii esi- kui ka <\/span><\/span><\/span><\/span>tagasillaveolisel autol sidur alla vajutada ja p\u00f6\u00f6rata rooli kohe libisemise suunas. Sidurit <\/span><\/span><\/span><\/span>alla vajutades m\u00f5juvad k\u00f5igile ratastele \u00fchesugused j\u00f5ud ja auto muutub taas <\/span><\/span><\/span><\/span>juhitavaks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Automaatk\u00e4igukastiga autode juhid sidurit alla vajutada ei saa ja neil j\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult gaas <\/span><\/span><\/span><\/span>alla lasta ning tasakesti vastu p\u00f6\u00f6rata. M\u00f5elda tuleb kindlasti ka s\u00f5idumaneerile. J\u00e4rsud <\/span><\/span><\/span><\/span>kiirendused ja \u00e4kkpidurdused on libedal teel lausa lubamatud. Kui suvel tuli hoolikalt <\/span><\/span><\/span><\/span>j\u00e4lgida pikivahet, siis vihmasajus ja talvelibedaga peab see suvisest mitu korda pikem <\/span><\/span><\/span><\/span>olema. Kui r\u00e4\u00e4kida minimaalsest pikivahest linnas, siis Madara s\u00f5nul peaks see olema <\/span><\/span><\/span><\/span>meetrites v\u00e4hemalt pool s\u00f5idukiirusest kilomeetrites (n\u00e4iteks 50 km tunnikiirusega s\u00f5ites <\/span><\/span><\/span><\/span>v\u00e4hemalt 25 meetrit). Kuna silmaga on pikivahet raske hinnata, soovitab Madar <\/span><\/span><\/span><\/span>kasutada j\u00e4rgmist nippi \u2013 kui teie ees liikuv s\u00f5iduk m\u00f6\u00f6dub mingist kindlast objektist <\/span><\/span><\/span><\/span>(olgu see siis t\u00e4navavalgustuspost v\u00f5i majanurk), siis hakake lugema: kaksk\u00fcmmend <\/span><\/span><\/span><\/span>\u00fcks ja kaksk\u00fcmmend kaks. Kui n\u00fc\u00fcd j\u00f5uate ise sama objektini, on m\u00f6\u00f6dunud kaks <\/span><\/span><\/span><\/span>sekundit ja teie s\u00f5idukitel on \u00f5ige pikivahe. Kui j\u00f5uate valitud objektini varem, peaks <\/span><\/span><\/span><\/span>pikivahet suurendama.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Linnast v\u00e4ljas, suuremate s\u00f5idukiiruste korral peaks minimaalne pikivahe olema poole <\/span><\/span><\/span><\/span>suurem ja siis peab autode vahe meetrites v\u00f5rduma autode liikumiskiirusele <\/span><\/span><\/span><\/span>kilomeetrites. Ajaliselt peaks see olema v\u00e4hemalt neli sekundit. <\/span><\/span><\/span><\/span>Teadmiseks veel seda, et kuival asfaldil s\u00f5ites on kiirusega 50 kilomeetrit tunnis liikuva <\/span><\/span><\/span><\/span>auto pidurdusteekond umbes 28 meetrit. 60-kilomeetrilise tunnikiiruse puhul on see 36 <\/span><\/span><\/span><\/span>meetrit.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

Madara s\u00f5nul tuleks auto teelhoidmist talveoludes \u00f5ppida vastaval platsil. Kahjuks on <\/span><\/span><\/span><\/span>selliseid platse ka talveoludes napiv\u00f5itu, kuid seal saadud kogemused kuluvad <\/span><\/span><\/span><\/span>maantees\u00f5idul lausa marjaks \u00e4ra. Siiski kavandab osa\u00fching Autos\u00f5it tuleval suvel avada <\/span><\/span><\/span><\/span>Tartu l\u00e4histel sellise \u00f5ppeplatsi, kus talves\u00f5itu saab spetsiaalkattega teel\u00f5igul ka <\/span><\/span><\/span><\/span>suvekuumuses harjutada.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n

K\u00f5ike talves\u00f5idusse puutuvat \u00fches ajakirjaartiklis \u00e4ra ei r\u00e4\u00e4gi, t\u00f5des Madar. Suur <\/span><\/span><\/span><\/span>t\u00e4htsus on \u00f5igel isteasendil, rooli hoidmisel, turvav\u00f6\u00f6de asendil ja veel paljul-paljul muul. <\/span><\/span><\/span><\/span>Ja veel \u2013 <\/strong><\/span>ka jalak\u00e4ijatel tuleks talveks valmistuda ja muretseda nii enda kui ka <\/strong><\/span><\/span><\/span>laste \u00fcleriietele helkurid. Ainult nii on nad talvepimedas juhile m\u00e4rgatavad.<\/span><\/span><\/span><\/strong><\/p>\n"},"library":"H5P.AdvancedText 1.1","subContentId":"53c1a48c-7b6e-45de-86b0-6b646aa82680"},"useSeparator":"auto"}]}